|
KAHHELAHJUD / TERMINOLOOGIA |
| Ahi - kütmise otstarbel kasutatav ahi ehk kütteahi on seade või rajatis soojuse saamiseks ja/või salvestamiseks kütuse põletamise või elektri muundamise teel ning soojuse ülekandmiseks ahju välispinnalt ümbritsevasse ruumi. Ahju ehitusplaan – skemaatiliselt esitatud ahju põhimõõtudega joonis koos ahju ja viimalõõri ruumis paiknemise äranäitamisega. Ahju skemaatiline joonis koos põhimõõtude ja osade (kolle, suitsulõõr, viimalõõr) ruumilise paiknemisega. Ahju kasutegur - ahju poolt köetavale ruumile antava soojushulga ja kütuse täielikul põlemisel saadava soojushulga suhe %-des. Ahju kolde temperatuur - temperatuur, mida mõõdetakse ühtlasel põlemisel ahju koldelae all. Ahjumüürsepp - on tööline, kes ehitab ahjutellistest küttesüsteeme ja nende osi (ahjud, pliidid, kaminad, korstnad, lõõrid, soemüürid). Ahjupott - on käsitsi või masinaga vormitud savitoode, mille osad on plast ja rump, ning ta on põletatud temperatuuril 900–1100°C. Glasuuriga kaetud ahjupotti nimetatakse kahhelahjupotiks. Vanim Euroopas säilinud kahhelahjupottidest ehitatud ahi asub Meranis, Saksamaal ja on üle 500 aasta vana. Ahju salvestusvõime - on omadus salvestada põlemisel vabanenud soojus keraamilisse materjali ja see ajalise hilinemisega edasi anda ruumi, salvestusvõime sõltub ahju materjali omadustest ja ahju massist. Ahju soojuseralduse kestvus - aeg, mille jooksul ahjus salvestunud soojus kandub ruumi, normide järgi vähemalt 12 tundi. Ahju võimsus - ahju poolt ajaühikus kasutatud kütuse koguse ja kütuse kütteväärtuse korrutis. Ahjutellis - rauarikkast savist (tavaliselt põletamise teel) temperatuurini 900–1000 °C kuumutatud keraamikatoode, mida temperatuurimuutuste taluvuse suurendamiseks on aeglaselt jahutatud. Bullerjan - Kanadas leiutatud tahkekütusel töötav ahi (kuumaõhukatel), mille kolle on moodustatud painutatud ja külgepidi kokkukeevitatud torudest. See ahi alustab kiiresti soojuse eraldamist ja jahtub kiiresti peale kütmise lõppu, kasutegur kuni 70%. Glasuur - keraamilise materjali välispinda kattev klaasjas kiht. Hüpokaust - antiikajast pärit õhkküttesüsteem, kus keldris paiknevast küttekoldest juhitakse soojendatud õhk lõõride kaudu ülal asuvatesse ruumidesse. Järelpõlemiskamber - põlemiskolde järel asuv, tulekindlast materjalist ehitatud ruum, kuhu suunduvad suitsugaasid ja eraldi kanali kaudu juhitakse temperatuurini ca 650 °C ettekuumutatud õhk, mille tulemusena toimub täielik põlemine (vingugaas (CO) põleb süsihappegaasiks (CO2) ja eraldub soojus, temperatuur võib tõusta kuni 950 °C). Kahhel – valge või värviline, glasuuriga kaetud savist põletatud plaat (või ahjupott) ahjude, seinte või põrandate katmiseks. Kahhelahi – šamott-tellistest kolde ja -lõõridega ning kahhelpottidest väliskestaga ja soojussalvestusvõimega ahi. Kahhelpliit – kahhelpottidest väliskestaga pliit. Kamin – ühest või mitmest küljest lahtine (avatud) suitsulõõriga tulekolle, mida esialgselt kasutati ruumi soojendamiseks, valgustamiseks või toidu valmistamiseks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt ruumide soojendamiseks ning kamina suue (kütuse sisestamise ava) kaetakse enamasti tulekindlast klaasist uksega. Lahtise avaga kamina kasutegur on 5 – 15%. Kiirgussoojusvahetus – soojuse levimine kehalt kehale soojuskiirguse (ektromagnetilise kiirguse) vahendusel. Klinkertellis – savist kõrgpõletustellis, mida on mehhaanilise tugevuse ja ilmastikukindluse suurendamiseks põletatud kuni savi paakumiseni, 1000-1400 °C. Kolderest - kolde põrandas olev või põranda moodustav metallist konstruktsioonielement, millele asetatakse (suunatakse) kütus, kus kütus kuivab, põleb, mille kaudu siseneb kütusekihti põlemiseks vajaminev õhk (altõhk ehk primaarõhk) ja langevad tuhakasti tahked põlemisjäägid. Konvektiivne soojusvahetus - soojuse levimine vedeliku või gaasi liikumise ja segunemise vahendusel. Korstna kõrgus - korstna otsa ja viimalõõri telje või väljumisava keskpunkti vertikaalne vahemaa, mis määrab ära korstna tõmbe. Korstna puhastusava - suletav ava korstna jalas, mille kaudu toimub korstna puhastamine. Korstna tõmme - suitsugaasi liikumist ja ahjust eemaldamist soodustav rõhkude vahe, mis sõltub korstnat läbiva kuuma suitsugaasi ja külma välisõhu tiheduste (erikaalude) erinevusest ja korstna kõrgusest. Küttekamin - terasplekist või malmist valmistatud kütteseade, sageli klaasuksega. Iseloomulik on väike salvestusmass ja kütuse sage lisamise vajadus. Küttekolde kõrgus - kolde põranda ja kolde lae keskmine vahemaa. Küttekolle - avatud või suletud põlemisruum, kus toimub tahke, vedela või gaasilise kütuse põlemine. Selle mõõdud valitakse projekteerimisel/ehitamisel sõltuvalt vajatavast võimsusest (kütuse kogusest), liigist ja kütteseadme otstarbest. Küttekõver - on graafiliselt kujutatud kõverjoon välisõhu temperatuuri ja küttekeha temperatuuri sõltuvuse väljendamiseks. Selle järgimine kütmisel võimaldab kindlustada ruumis ettenähtud temperatuuri. Küttekõver koostatakse katsetulemuste alusel ja see sõltub väga erinevatest teguritest. Praktikas tähendab sageli 1 kraadiline välisõhu temperatuuri langus vajadust tõsta 1,5 kraadi võrra küttekeha temperatuuri. Küttepind - küttesüsteemi soojenev kogupind, mille kaudu soojus edastatakse köetavasse ruumi kas kiirguse või konvektsiooni teel. Küttepuu - enamasti tarbepuiduks sobimatu puit, mida kasutatakse kütusena. Kütteahjudele on sobivaim suhteliselt kuiv, saetud ja lõhutud küttepuu (halupuud) suhtelise niiskusega 15...30% (sellele vastab segapuude keskmine kütteväärtus 4,4…3,0 kWh/kg). Ahjule sobilikum küttepuu on kuiv lepp ja haab. Kütteseade - Liikumatu või teisaldatav ahi, pliit ja kamin (koosneb tavaliselt küttekoldest koos restiga, tuhakambrist, suitsulõõri(de)st, järelpõlemiskambrist ja sageli viimalõõrist). Kütteseadme kasutusjuhend - kütteseadmega kaasa antavad juhtnöörid, mis sisaldavad kütteseadme tehnilisi andmeid, kus kirjeldatakse antud seadmega kütmise iseärasusi ja selle hooldamise käiku. Kütteseadme lõõri pikkus - pikkus koldest väljumise avast kuni viimalõõri lõpuni. Kütteseadme nimivõimsus - tootja (pottsepa) poolt valmistatud kütteseadme kasulik (väljastatav) võimsus. Küttesüsteem - kütteseadmest ja korstnast koosnev kompleks. Kütteväärtus - energia hulk, mis vabaneb kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel. Lisakütteseade - väga külma ilma korral täiendavalt kasutatav kütteseade. Võib kasutada ka suhteliselt soojadel perioodidel kui vajatav küttevõimsus on väike ja põhikütteseadme võimsus selle katmiseks liiga suur. Küttesüsteemi kogukasutegur - küttesüsteemi poolt köetava(te)le ruumi(de)le antava soojushulga ja kütuse täielikul põlemisel saadava soojushulga suhe. Küttesüsteemi pind - köetavates ruumides paiknevate küttesüsteemi osade välispind. Väärõhk - õhukogus, mis pääseb kütteseadmesse seal olevate ehitusdefektide tõttu. Maksimaalne kütusekogus - kütuse kogus massiühikutes, mille täielikul põlemisel eraldub kütteseadme nominaalse kasuteguri juures soojushulk, mis kindlustab ruumi(de)s 12 tunni jooksul vajaliku (normidele vastava) siseõhu temperatuuri arvestusliku välisõhu temperatuuri juures. Nimierivõimsus – kütteseadme püsivõimsus 1 m2 kütteseadme välispinna kohta, W/m2 või kW/m2. Paisumisvuuk - vuuk välis- ja sisevoodri vahel (voodriga tellisahjude korral). Väikese soojussalvestusvõimega ahi - aeglaselt kütust põletav ahi, mis annab soojust ainult põlemise kestel (Bullerjan, teras- ja malmahjud). Pliit - metallist või keraamilisest materjalist kütteseade toiduvalmistamiseks. Pottahi - üks vanimaid ahjuliike, mille kolle ehitatakse šamott-tellistest, ja lõõrid keraamilisest materjalist ja väliskest ahjupottidest. Pottahju kasutegur küünib 75 %-ni. Pottsepp - vastava kvalifikatsiooniga tööline, kes ehitab, remondib, paigaldab ja restaureerib pottahjuga küttesüsteeme. Primaarõhk - põlemisõhk, mis juhitakse koldesse läbi tuharesti või ukseava. Puhastusluuk - suitsulõõride ja viimalõõri puhastusava sulgur. Soojussalvesti - veemahuti või keraamiline salvesti, mis võimaldab põlemisel tekkinud soojust salvestada, et seda hiljem kasutada. Puitbrikett – peenestatud puitjäätmetest pressitud silindri- või tellisekujuline tükk, tihedusega 1,2 kg/dm3 ja kütteväärtusega kuni 5,0 kWh/kg. Puitpelletid (- graanulid) – peenestatud puitjäätmetest pressitud silindrilised tükid, läbimõõduga 6...12 mm ja pikkusega kuni 40 mm (kütteväärtus kuni 5,0 kWh/kg). Põhikütteseade - kütteseade, mis katab kogu ruumis vajamineva soojusvajaduse arvestusliku välisõhu temperatuuri juures. Põlemisgaasid - kütuse põlemisel ja tekkinud gaaside segu. Salvestusmass - spetsiaalne, suure soojusmahtuvusega materjal (kasutatakse ahju ehitamisel). Sekundaarõhk - kuumutamata või ettekuumutatud põlemisõhk, mida juhitakse koldes põlevale kütusele selleks ehitatud avade kaudu täieliku (CO ja süsivesinike) põlemise kindlustamiseks. Soemüür - pliidi juurde kuuluv tulekindlatest tellistest ehitatud, lõõridega (suitsukäikudega) rajatis, mis võimaldab kütuse põlemisel tekkinud soojust kasutada ruumide kütmiseks. Soemüüri erivõimsuseks loetakse 350–400 W/m2. Objekti soojusvajadus - objekti (hoone, ruum) kütmiseks vajatav soojushulk, mis arvutatakse antud piirkonna arvestusliku välisõhutemperatuuri juures (Tallinnas nt -22 °C). Stardisiiber (suvesiiber) - seade suitsugaaside juhtimiseks kütteseadmest otse korstnasse. Kasutatakse kütmise algfaasis põlemise kiirendamiseks Suitsugaasid - gaasilised põlemisproduktid, mis võivad sisaldada ka tahkeid ja vedelaid peenosakesi. Suitsugaasi soojusülekanne - põhiliselt konvektiivne kuid vähesel määral ka kiirgussoojusvahetus suitsugaasi ja ahjulõõride seinte vahel. Suitsutõmbur - mehaaniline seade (enamasti ventilaator), mis kõrvaldab katlast või ahjust suitsugaase. Suitsulõõr - tulekindlast materjalist ehitatud kütteseadme osa, mida mööda liiguvad suitsugaasid ja kus toimub soojuse salvestus. Šamott-tellis - põletatud ja peenestatud savist valmistatud tulekindel keraamiline toode. Tihedus 0,45-2,0 g/cm3, kõrge soojusmahtuvusega ja talub hästi temperatuurimuutusi. Tuhakast - põlemiskolde all paiknev tuha ja põlemisjääkide ruum või eemaldatav kast, mille kaudu liigub ka koldesse suunduv põlemisõhk. Tuhakasti ees olev uks võimaldab reguleerida kütuse põlemiskiirust koldes. Tulekindlus - materjali (siin: ahjuehitusmaterjali) võime säilitada 1000 °C juures ja pikaajalise ekspluatatsiooni korral oma kuju ja omadused. Tõmberegulaator - seade tõmbe stabiliseerimiseks ja liiga suure tõmbe vähendamiseks (võimaldab kütusesäästu). Viimalõõr - kütteseadme ja korstna vaheline küttesüsteemi osa. Välikamin - väljaspool hoonet (ruumi) asuv kamin Välisõhu kanal - läbi välisseina toodud õhutoru, mis varustab kütteseadet õhuga. Õhkkütteseade - Kütteseadmest (sageli ka ventilaatorist), tolmufiltrist ja jaotustorustikust koosnev soojaõhu jaotussüsteem. Õhukanalitega ahi - ahi, mille sisse on ehitatud õhukanalid. Võrreldes tavaahjuga, kandub soojus kanalite kaudu ruumi kiiremini, kuid on seetõttu väiksema salvestusvõimega ja jahtub kiiremini. |
